Читаем Пушкина на разных языках (Эстония)

Александр Сергеевич Пушкин (1799-1837). Фрагмент романа в стихах «Евгений Онегин» (сон Татьяны). Перевод на эстонский язык Бетти Альвер (1906-1989)

Читает библиотекарь Марью Салусте, г. Раквере, Ляэне-Вирумаа

Координатор проекта Татьяна Борисова, заведующая отделом обслуживания Центральной городской библиотеки г. Силламяэ (Эстония),
техническое обеспечение Татьяна Лапина, заведующая отделом комплектования

"...Tatjanale kõik muutub võikaks.
Ta suhu sumbub hirmuhüüd.
Ta põgeneks... ta peitu põikaks...
Ei saa... Oh koledust!...
Ja nüüd Onegin avab ukse...
Samas on kodukäijad kolistamas
ja naeravad kõik mürinal:
noor neitsi nende ulu all!
Ta poole sirutuvad londid,
sõõrsilmad, verkjad verisuud,
sõrgjalad, sarved, libaluud.
Kõik jäsemed ja kooljakondid
on ürgvel-kargvel! Naak ja vaak!
Kõik röögatavad: „Minu saak!
Onegin ütleb kurjalt: „Minu!"
-ja kohe kaovad kuulekalt
kõik tontlased kui tuulevinu.
Siis ahvatab ta ukse alt
Tatjana tasakesi nurka
puupingile. Toas tuld ei turka.
Nad vaikivad. Nüüd põsk on tal
kaaslanna kleidivarrukal.
Seal tuleb Olga... Ukse lappes
on Lenski... Valgus heietab.
Onegin toast neid peletab.
Ta käsi kerkib viha-vappes.
Ta näitab kurjalt, kus on uks.
Ta vaade muutub metsikuks.