Inimõiguste Aastakonverents 2020/Kas elame äärmuste ajastul, mil radikaalsus on moes?

preview_player
Показать описание
Kas elame äärmuste ajastul, mil radikaalsus on moes?

Sõnad äärmuslus ja radikaalsus on tänapäeva poliitilises debatis väga levinud. Seejuures märgivad mõlemad sõnad tegelikult hoiakut kellegi või millegi suhtes. Esimene viitab serval või äärel olemisele. Teine tuleb aga ladinakeelsest sõnast radix, juur. Niisiis tähistab see hoiakut, mis püüdleb algpõhjuse, juureni, tungimist.
Selliselt on tegu vastandlike mõistetega. Ometi kiputakse neid samastama. Miks see nii on? Ja kas saab olla äärmuslik radikaal või radikaalselt äärmuslik? Ning kui ollakse äärmuslik või radikaalne, siis kelle või mille suhtes? Kui kõik on äärmuslased, siis kas mõõdukus on radikaalsus?

Prof Ph.D. Ülle Madise
Toomas Hendrik Ilves
Tarmo Jüristo

Are we living in an era of extremes in which radicalism is in fashion?

The words extremism and radicalism are common in today’s political debate. Both of these terms signify an attitude towards someone or something. The former refers to being on the edge or extremes of something. The latter derives from the Latin word radix or root, and signifies an attitude that seeks to delve into the origin or root of something.
They are thus contrasting concepts, and yet they tend to be used as if they mean the same thing. Why is that? Is it possible to be an extreme radical or radically extreme? And if something is both extreme and radical, then in relation to whom or what? If everyone is extremist, then is moderation radicalism?

Ph.D. Ülle Madise
Toomas Hendrik Ilves
Tarmo Jüristo

Рекомендации по теме