'Ma armastasin sakslast' 4K

A.H.Tammsaare sünniaastapäevaks pühendatud 4K videosalvestuse esmaesitlus toimus
26. jaanuaril..
Püüame nii vahetult kui võimalik Teiega toimunud suvist sündmust jagada ning anda edasi.
Salvestatud Kolga mõisas 27. augustil 2023.
©Meelis Rondo
-------------------------------------------------------------
Kirjanik Anton Hansen Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järvamaal Albu vallas, Vetepere külas, Tammsaare-Põhja talus.
-------------------------------------------------------------
„See armastus oli ehk juba enne minus olemas, kui ma teda üldse tundsin.“
Osades:
Indrek Taalmaa
Tuuli Maarja Möller
Leonhard Sass Taalmaa
Helilooja: Olav Ehala
Laulude sõnade autor: Eric Stenbock (inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin, toimetanud Doris
Kareva).
Helisalvestustel:
Laul: Karin Tammaru
Kitarr: Ain Varts
Lauluõpetaja: Elo Kesküla
Produtsent: Meelis Rondo

Kolga mõisnik Krahv Michel Stenbock (1837-1910) on olnud eeskujuks A.H. Tammsaarele
vana paruni tegelaskuju väljamaalimisel romaanis „Ma armastasin sakslast“ (1935) nagu
kirjanik seda 1930. aastail Erika von Wendrichile ise on öelnud. Michel Stenbocki maine oli
eesti talupoegade seas kõrge, tema ajal pandi alus uuele fideikomissile, mis andis
talupoegadele võimaluse oma kasutatav maa päriseks osta. (Walter von Wistinghausen,“Pilte
minu lähimast ümbrusest“).
----
Laulud Kolga mõisas toimunud lavastusest:
Helilooja: Olav Ehala
Sõnad: Eric Stenbock (inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin, toimetanud Doris Kareva).
Laul: Karin Tammaru
Kitarril: Ain Varts
Salvestatud Linnahalli stuudios 5. augustil 2022.
Helirežissöör: Elmu Värk
Tootja: Kolgapol MTÜ, Meelis Rondo

"Nõmmeveski joa ääres" sõnad:
Oo, väle, voolav, vulav, virdav vetevoog
ja kose vägev imeline müha,
nii kohutav, ent nõnda kaunis üha,
et jääkski siia igaveseks, sest ei peatu hoog.
Kuukiiri hõbejalgseid värelevaid loob
sääl vaiksel sammul müstilisi tantse,
kui kuulan kose langevaid kadentse
ning jahe ööõhk värisedes hurma koob.

See ütlemata ülev püha ood.
mis laulab jumal jumalale suuremale
ja igavikult tervitusi toob,
kui kajab vastu sfääride ta muusikale
ning ikka jälle pilgeni saab täis -
kui laulab tulv, kõik ilm on pisarais.
---

"Ah mängi mulle sa" sõnad:
Ah, mängi mulle sa
seda meloodiat,
sest armastus mind haigeks teeb.
Päev otsa mõtlen sellele,
kes läinud kaugele
ja keda meenutab viis ikka veel.

Päev lõputa ja alguseta
nii nagu öö on valguseta,
mis voogab sinu silme armuinnust.
Öö tühi nagu päev,
ma otsa jään,
hing sureb minu rinnus.

Ei suuda magada,
vaid ainult nutta saan,
ta pehmet embust ei saa enam tunda;
ja terve päev
ma ainult näen
ta kaunist palgest ilmsi und ma.
---

"Kas mäletad" sõnad:
Kas mäletad - kas ammuaegu juhtus?
Kui kõndisime käsikäes
kord mööda kurba liiva,
tuul hädas halas, meri nuttes randa uhtus.

Kas mäletad neid rannapääsukesi?
Justkui ei leiaks murel leevendust,
ei armuaega saaks, ei kergendust -
ma hoidsin kätt sul kõvemini - sina ohkasid.

Kas mäletad - kas uitad nüüd sa rahuta
neidsamu kõndimata teid ja meenutad veel sügispäevi neid,
kuis kõndisime koos me: ma ja sa?
---

"Ah arm" sõnad:
Ah, arm, need silmad olid kord nii lembed,
nüüd aga nõnda kalgid, kibedad kui surm;
on jahtund kaminas kõik tuhahelbed,
ei ärka ellu leek, mil osaks turm.

Siis jäta mind, mu arm, vaid ainus suudlus kingi
ja mine, ene kui päev otsa saab;
oh, parem hõõguv tuhk las seob me hingi,
kui oodates sel lasta jahtuda.
---

"Bakhantide valss" sõnad:
Värelevi jalu liueldes,
vaevu puudutades maad
kaunid kujud üksteist emmates
kergelt keerlevad,
helide rõõmu ja lusti,
nagu pilv, mille kuu teeb raugeks,
seguneb kurvastustki
pisarariigist kaugest.

Nad keerutavad salataktimõõdus,
üll kaunid rüüd,
ent siiski nende tantsurõõmus
on miskit kurba nüüd,
ei oska keegi öelda, mida vajab,
ei keegi tea, mis häda ootab ees,
ja nende naeru kaja
on niiske pisarate kasteveest.

Ah, vaata nende kuuma suud,
neil nägu kirekaame valgushuumas,
ja leekjas on neil juus,
kui embavad nad pööraselt ja kuumalt,
võiks öelda: mingi kibe hullus
on õrnas eas neil tulnud kätte,
ei ole seda mahendanud kurbus
silmaveegi leebel lättel

Hullunult keereldes
nagu tujukas tulekeel,
veri põlemas põskedes
iha tõttu, mis nendes keeb -
lootuses, hirmudes suurtes,
kes teab, mis hädad ootvad ees?
"Sest ka naerupuu juured
on pisarlätte vees."

© Tõlge eesti keelde Riina Jesmin ja ULMUS DOMINI 2020