Sander Sokk - Kusagil kauguses, varjude vahel

* * *

Kusagil kauguses, varjude vahel
hommikuvalguses teerada virgub.
Suvine soojus me südameis sirgub –
nii algab teekond meil kahel.

Veel me ei tea, mida unelmais maalib
saatus või juhus, valendav virve.
Tasane soov minus argliku hirve
lendleva hüppega ületab kraavi –

hüüan Sind taas kord, et võiksid Sa tulla
selsamal rajal ja suvena kesta ning
sügise küpsevas kullas

aimaksid aegade pidet ja rahu.
Sina, mu koduste metsade rohetav hing –
rohkem kui sõnusse mahub.

~ Anu Reigo